Selgitasin siin juba korra, miks me ei saa Colombiast Panamasse mööda maad sõita, ega hakka end kordama. Lühidalt: meil oli vaja Darién Gapist üle saada. Selleks on päris mitu võimalust.

Selle nimega ongi üks igavene segadus, seda enam, et eesti keeles oli pikka aega kasutusel riiginimi Kolumbia. On praegugi, kuigi eelistatakse Colombiat. Kust-te-tulete küsimuse peale “de Estonia” vastates saame sageli vastuseks mõistva “aaa...”, mida saadab paraku tühi pilk. Aga ega see ole ainult Colombia probleem. Pigem võime ühe käe sõrmedel üles lugeda need inimesed maailmas, kes selle peale on hüüatanud “Tallinn!” või lisanud hoopis “Latvia-Lithuania”, ja kahe käe sõrmedel need, kes hakkavad Venemaast rääkima. Nii on päris mitmes kohas meie päritolumaana siin kirja saanud Stonia, enne kui jaole jõuame ja asi selgitatud-parandatud saab.  

Kõrvus kumisemas ja jala all põksumas Sash!i 1997. aasta hitt “Ecuador”, lähenesime piirile. Olin selle laulu saatel kunagi eelmises elus klubides üles-alla hüpanud ja laulusõnadest “Vamonos al viaje para buscar los sonidos magicos de Ecuador! Escuchame!” on mul „vamonos“ ja siis „escuchame“ ikka veel täitsa peas.

Aga mitte ainult! Peruus elab lisaks inkade järeltulijatele 50 eri hõimu, kuigi tublisti üle poole Peruu rahvastikust on nüüdseks mestiitsid – eurooplaste ja indiaanlaste segaverelised järglased. 

Ka looduslikult on Peruu väga mitmekülgne: siin on nii ookeani, džunglit kui Andide mägesid oma lumiste tippude ja liustikega. Meie piilusime natuke nii ühte kui teist, aga põhirõhk jäi ikkagi mägedele, mis ei teinud meie elu ülearu lihtsaks, aga selle eest tegi huvitavaks.

“Eestist?” kergitab kuldhammastega ebasõbralik piiriametnik kulme ja ulatab blanketid, mille järgi tuleb meil tasuda 160 dollarit viisatasu. Näkku.

Lükkan enesekindlalt blanketid teisele poole lauda tagasi ja väidan, et meil pole neid vaja.

“Aga kust te teate, et teil viisat vaja ei ole?” küsib ametnik nüüd, ebalusenoot hääles.

“Sest Eesti kuulub Euroopa Liitu ja meil on teiega leping, et viisat pole vaja,” lisan oma häälde veel 10 grammi veendumust, teadmata, kuidas see asi tegelikult on. Boliiviasse saame igatahes viisavabalt.