Aga mitte ainult! Peruus elab lisaks inkade järeltulijatele 50 eri hõimu, kuigi tublisti üle poole Peruu rahvastikust on nüüdseks mestiitsid – eurooplaste ja indiaanlaste segaverelised järglased. 

Ka looduslikult on Peruu väga mitmekülgne: siin on nii ookeani, džunglit kui Andide mägesid oma lumiste tippude ja liustikega. Meie piilusime natuke nii ühte kui teist, aga põhirõhk jäi ikkagi mägedele, mis ei teinud meie elu ülearu lihtsaks, aga selle eest tegi huvitavaks.

See on hoopis teistsugune kui Tšiilis – kuivem, soojem, lagedam... Tšiili Patagoonias on Andid, fjordid, liustikud, mägijõed- ja järved, Argentiina poolel on kõrb. Ja kivid. Ja siis veel kõrbe ja kive. Ja see on kõik. Ei ühtegi puud, mõned porised jõed ehk... Asjata ei öelnud meile eranditult kõik motomatkajad, et Ruta 3 Argentiinas, mis kulgeb Ushuaiast Buenos Airesesse Atlandi ookeani ääres ja lähedal, on kõige igavam tee üldse.

Lõunatee ehk Carretera Austral või ka Ruta 7 on 1274 km pikkune tee Tšiili lõunaosas. See algab Puerto Monttis, kus meie seiklus viimane kord Jani ülespaistetanud jala tõttu pooleli jäi, ja lõpeb Villa O’Higginsis, kust edasi teed enam ei lähe. Veelgi lõunapoolsemasse Tšiilisse, Torres del Paine loodusparki, tuleb minna üldse Argentiina kaudu.

Tervitust “namaste” kuuleme tegelikult juba alates Indiast, aga eriti palju siin, Nepalis, ja seda kasutatakse nii kohtumisel kui hüvastijätul. Sõna tuleb sanskriti keelest ja tähendab “ma kummardan jumalikkuse ees sinus”. Igapäevaelus ei kasuta ka kohalikud enam sinna juurde käivat kerget kummardust, käed rinna kohal kokku pandud ja sõrmed üles suunatud, see jääb spirituaalsemate toimingute juurde.

Viis päeva relvastatud eskordi saatel sõitmist, enamik neist vanad aeglased tossavad diiselautod. Kümned kontrollpunktid, kus me passide andmed (lisaks ka isanimed ja tsiklite numbrid) püüdlikult kaustikutesse kirjutatakse. Isanimed loeme ette tähthaaval ja mitu korda. Läheb aega, sest meid on viis: itaallased Lisa ja Ema, sakslane Basti bambusest jalgrattaga (tema reisib eskordiautos) ja meie. Kokku saadab meid selle aja jooksul umbes 50 erinevat autot, mõne eskordilõigu pikkus on vaid 3 km. Kuni 10-tunnised sõidupäevad puhkepausideta. Söömata. Vett on nii palju, kui kaasa taipasid võtta, juurde osta ei saa. Kõrb, 38 kraadi. Kuum mootor. Tolm, ving, higi. Magame politseijaoskondades, mitmekesi ühte umbsesse ruumi surutud. Pesta pole kusagil.