Filtreeri postitusi

Ilus-igav Kanada

Möödunud kolm nädalat on olnud kilomeetriterohked, kuid see-eest sündmustevaesed, kui mitte arvestada ohutuid kohtumisi karude ja muude suurte ja ilusate loomadega, mõnd ootamatut tehnilist jama ning üllatavalt muljetavaldavat Jasperi rahvusparki Alberta provintsis. Juuli ja august on siin populaarseimad puhkusekuud ning rahvast on liikumas nii palju, et vaatamisväärsuste parklad on juba kell 10 autosid täis ja paljudel läbisõitjatel jääbki väärsus nägemata, või kui sissepääs on reguleerimata, käib Kanada moodi viisakas tunglemine ja järjekordlemine. 

Loe edasi

Tee maailma lõppu ja tagasi

Ma ei teagi, mitmes „maailmalõputee“ see mul juba on, kust edasi enam ei saa, sest vesi on vastas, aga kindlasti on see väga eriline, sest ootasin Põhja-Jäämere äärde jõudmist kaua. 

Esmalt oli plaan siia jõuda 2019. aasta suvel – sest ainult suvekuudel on Põhja-Ameerika põhjaosas plusskraadid ja teed lumeta –, aga tolle aasta juuni algul end alles Panamast leides tundus kuu-pooleteisega Alaskale kihutamine suure ülekohtuna kõikide Kesk- ja Põhja-Ameerika maade suhtes, mis oleks avastamata jäänud, nii otsustasime tookord kerge südamega tulla aeglaselt ja lisada oma rännakutele veel ühe aasta ning jõuda Kanada piirile 2020. aasta suve hakul. Eks olimegi õigel ajal õiges kohas valmis, aga siis juhtus teadagi-mis ja nii saime päriselt Kanadasse alles nüüd, 2022. aasta mais.

Loe edasi

Koroona! Ei mingit kahtlust!

Jep. Kaks aastat ja kolm süsti hiljem ning kümneid kordi lähikontaktsena haigestumisest pääsenud, aga päev enne Kanadasse sisenemist andsin positiivse koroonaproovi. Muidu ei pea vaktsineeritud Kanadasse minnes end enam testima, aga sain sama päeva hommikul Q-lt teate, et ta ei tunne lõhna ega maitset, käis testimas ja on koroonas. Kui ma tema juurest lahkusin, oli ta tõbine ja tundsin ise ka, et hakkan jääma, aga ei midagi väga hullu, natuke köhisin. Jan jäi minust veel Q juurde mingeid juppe ootama ja pidime temaga kohtuma mõne päeva pärast Seattles Q venna Quinni juures, et sealt järgmisel päeval koos Kanadasse minna. Hiljem selgus, et põdesin koroona läbi nende nelja päevaga, kui üksi telgiga rändasin, ja paar päeva kulus peale ka. 

Loe edasi

Uus algus

Niisiis. Kümme päeva tagasi pühkisin Eestimaa õietolmu õlgadelt ja lendasin tagasi Ameerikamaale, et koroonapiirangute tõttu 2020. aasta augustis pooleli jäänud matkaga jätkata. Vahepeal  reisis minu Californiasse ootele jäetud mootorratas ühe osariigi ja 1500 km võrra põhja poole Oregoni, sest sõber Q, kes seal Californias nii lahkesti mu asju hoiustas, müüs oma maja maha, ostis elamiseks matkabussi, viis suuremad asjad, nende hulgas tiibklaveri ning kolm suurt ja neli väiksemat mootorratast treileris tütre juurde ja parkis oma matkabussi Eugene’i lähedale ühe lahke proua maale.

Loe edasi

Harjutused iseseisvaks eluks

Viimased kolm sõidunädalat olid kuidagi eriti intensiivsed. Ägedad kohtumised, ilusad vaated ja tsiklijamad jätkusid, aga kõike oli lausa üle võlli: kui uus tutvus, siis illegaalselt kanepi kasvatajaga, kellelt riik hiljaaegu neli miljonit dollarit trahvi kasseeris; kui kaunis loodus, siis Vaikse ookeani ääres kulgev Highway 1, mis on üks maalilisemaid rannikuteid maailmas; kui tsikkel ära sureb, siis inimasustusest eemal üksi keset metsa olles; kui mõni loom otsustab tsikli eest üle tee joosta, siis mitte kits, vaid karu.

Loe edasi

Arhiiv