Filtreeri postitusi

Tšillime Tšiilis

Muidugi ei jõudnud meie rattad lubatud ajaks, aga see oli ootuspärane. Kohe esimesel päeval, kui tsiklid Austraaliast merele läksid, lükati nende Tšiilisse saabumist nädala võrra edasi. Mõtlesime juba, et huvitav, kui palju kogu seilamisaja jooksul tähtaega pikendatakse, aga see esimene jäigi ainsaks. Laev saabus loomulikult reede õhtul ja et vaba aeg on siin püha, saime oma suksud kätte teisipäeval, 11. septembril.

Loe edasi

Ulmeilus Uus-Meremaa

Ähvardavad poosid, jalgade trampimine, kätega vastu rindu tagumine, pealuust välja tungivad silmad, suust väljas keeled, vihane ja vali skandeerimine – niimoodi hirmutavad... khmm... tervitavad külalisi maoorid, Uus-Meremaa sõjakad põlisasukad. Tänapäeval muidugi ei ole sõjatantsu haka eesmärk enam külalisele oma jõu näitamine – juhuks kui tema kavatsused ei peaks head olema –, vaid pigem traditsioonide säilitamine. Haka’t võidakse esitada igasugustel tähtsatel puhkudel: pulmades, matustel, spordivõistlustel jne.
Loe edasi

Aastapäev Austraalia idarannikul

Räägitakse, et Austraalia idarannik on pööraselt ilus ja seal on väga palju teha. Me ei saa seda kinnitada ega ümber lükata, sest... me nagu olime idarannikul ja ei olnud ka. Saime üsna kiiresti aru, et üks kaunis rand läheb seal järgmiseks üle, saaks surfata (kui oskaks), ujuda (kui poleks krokodille ega jahedaid ilmu) või Suurt Vallrahu (Great Reef Barrier) vaatamas käia, kalastada, jahi või kajakiga sõita jne (kui oleks palju raha), aga lamemaaelanikena tundus meile mööda Suurt Veelahkmeahelikku (Great Dividing Range) sõitmine ikkagi huvitavam. Niisiis valisime sisemaa ja hõredama liikluse, kurvilised teed ja kaunid vaated, millega hommikuti kaasnesid härmas mootorrattad ja jäätunud kohvivesi.

Loe edasi

Jäine Lõuna-Austraalia

Võiks arvata, et sõnad “jäine”, “lõuna” ja “Austraalia” ei käi justkui üldse kokku, aga oleme omal nahal tunda saanud, et käivad ikka küll. Kui kohalikega ühe teemaja õuel arutasime, kuhu me järgmiseks läheme, karjatasid kõik kohkunult: “Aga seal on ju kuus miinuskraadi!” Noh, nii hull polnud, -3°C nägin kõige madalamat temperatuuri, aga ühel eriti külmal hommikul ei paindunud näpud tsiklivõtit keerama, et termomeetrit vaadata. Austraalia keskosa kõrbest läbi sõites olid rattad igatahes härmas igal hommikul.

Loe edasi

Kui uni saab otsa

“Kas sa näed, kes siin on!” kuulsime selja tagant tuttavahäälset hüüatust Fitzroy Crossingu ainsas tanklas, kuhu õhtupimeduses pärast Gibb River Roadilt lahkumist sõitsime, et Jani ema-isaga kokku saada. Õigupoolest pidime kohtuma kämpingus, aga me rattad liikusid juba aurude peal ja tahtsime kõigepealt bensiini võtta. Tanklas oli ka üks Britzi matkabuss, mis osutuski Marika ja Kalle järgmiste päevade koduks. Mina ei jõudnud tervitamiseks mootorratta pealt mahagi ronida ja sain kõik kallistused kätte, üks jalg veel üle tsikli ja kiiver peas. Lõpuks pidime ka teistele inimestele sinna tanklasse ruumi tegema ja oma jällenägemisvadinat mujal jätkama.

Loe edasi

Arhiiv